Amathiphu asheshayo
- Qamba umuzwa wakho ngokuthula kuwe.
- Khuluma usebenzisa isipiliyoni sakho, hhayi amaphutha abo.
- Vumela ukuhlaba okuncane kudlule.
Cishe ubacabange ngaphambi kokuqeda isihloko. Ozakwenu onombono ngayo yonke into. Isihlobo esiguqula isidlo sakusihlwa sibe ukuhlolwa. Umphathi omoya wakhe owufunda njengesimo sezulu. Kunohlobo oluthize lokukhathala oluvela emuntwini ongeke umgweme futhi ongeke umlungise, futhi uma ukuthwele khona manje, awenzi udrama. Ukushayisana okuzinzile, okuqhubekayo nomuntu oyedwa kuthatha inani langempela.
Nali iphuzu lokuqala eliqotho. Awukwazi ukungena kumuntu bese ushintsha ukuthi ungubani. Lokho ongakushintsha ukuthi bathatha isikhala esingakanani ekhanda lakho, indlela osabela ngayo lapho besunduza, nokuthi yini ozimisele ukuyamukela. Lelo isibambo esincane kunalokho esikufisayo. Kuvela futhi kwanele, isikhathi esiningi.
Kuqala, ukuthi "onzima" empeleni kukutshelani
Kuyasiza ukwehlisa isivinini egameni ngokwalo. "Onzima" kuyisigwebo, hhayi iqiniso, futhi ngomzuzu ukulengisa emuntwini kuqala ukudaya konke abakwenzayo. Ebhala ku-Harvard Business Review, u-Amy Gallo uveza ukuthi ukuqamba umuntu igama kukuvalela endabeni eyodwa ngabo, ebese ngokuthule ibumba indlela ofunda ngayo isinyathelo sabo esilandelayo. Bayabubula, bese uzwa ukwedelela. Bathula, bese uzwa ukwedelelwa. Mhlawumbe. Noma mhlawumbe bakhungethwe, noma bayesaba, noma bakhathele yile ndlela njengawe.
Lokhu akumayelana nokuxolela ukuziphatha okubi. Kumayelana nokugcina ukucabanga kwakho kuguquguquka, ngoba indaba eqinile ikwenza ubikezeleke futhi usabele, okuyiso kanye isimo lapho abantu abanzima kunzima kakhulu ukubaphatha kuso.
Ngakho ngaphambi kokwakha isu, funa ukwazi umzuzwana. Ukuziphatha kwalo muntu kuvikelani? Ubunzima obuningi obungapheli umzamo ophukuphukezayo wokuphatha okuthile okungaphansi. Isikhundla. Ukwesaba ukuba nephutha. Isidingo sokuzizwa uwusizo, noma uphephile, noma ulawula. Akudingeki ubaxilonge. Kumele nje ukhumbule ukuthi babalekela okuthile nabo. Kuyathambisa ukubamba ungqubuzano olunakho phezu kwakho.
Ukuzola wumdlalo wonke
Uma umuntu ekuhlaba, umzimba wakho usabela ngaphambi kokuba ukwahlulela kwakho kufike. Inhliziyo isheshayo, umhlathi oqinile, isifiso esishisayo sokuphindisela noma ukuvala. Kuleso simo usho izinto ongeke uzikhethe ngekhanda elicacile. Umuntu onzima, kanti, uvame ukwenza kangcono esiyaluyalwini kunawe. Ungabaniki isiyaluyalu.
Kunesinyathelo esincane, esifundwe kahle esisiza ngaphezu kokufanele: qamba lokho okuzwayo, kuwe, ngamagama asobala. *Ngithukuthele. Nginamahloni. Ngizizwa ngivalelekile.* Iqembu lososayensi bezinzwa eliholwa nguMatthew Lieberman e-UCLA lathola ukuthi ukubeka nje umuzwa emagameni kuthulisa isikhungo sesexwayiso sobuchopho, i-amygdala, futhi kubuyisa ingxenye ecabanga kakhulu yobuchopho bakho. Abacwaningi bakubiza nge-affect labeling. Ungakubiza ngokuzithengela isikhathi. Noma ngayiphi indlela, lowo musho oyingxenye othule ngaphakathi kwekhanda lakho ngokuvamile ngumehluko phakathi kokusabela okuzisolayo nempendulo oyikhethayo.
Izinto ezimbalwa ezenza ukuhlala uzolile kube lula lapho ungezwa igagasi liza:
- Phefumulela phandle kancane ngaphambi kokukhuluma. Ukuphefumulela phandle okude kanye kutshela umzimba wakho ukuthi ingozi incane kunalokho oyizwa ngakho.
- Yehlisa izwi lakho esikhundleni sokuliphakamisa. Ivolumu oyilawulayo ubuwena obulawulayo.
- Zithengele isikhathi ngokuzwakalayo. "Ake ngicabange ngalokho bese ngibuyela kuwe" ngumusho ophelele, onamandla. Cishe akukho ngempela okudinga impendulo esheshayo.
- Beka izinyawo zakho phansi namahlombe akho phansi. Awukwazi ukucabanga uze uzole ngesikhathi umzimba wakho usazilungiselele impi.
Yisho into yangempela, ngomusa nangokucacile
Uma ukhuluma, umgomo akukhona ukuzithambisa ube yindwangu yezinyawo noma ukuzicija ube yisikhali. Kuwukugcizelela, okuhlala phakathi kwalezo zimbili. Ukugcizelela kusho ukuthi usho okuyiqiniso kuwe nalokho okudingayo, ngqo, ngaphandle kokuhlasela omunye umuntu. Kuncike embonweni wokuthi nobabili nibalulekile lapha.
Ithuluzi elithembeke kakhulu kulokhu lisobala futhi elidala kancane: khuluma usebenzisa isipiliyoni sakho esikhundleni samaphutha abo.
- Esikhundleni sokuthi "Uhlala ungiphazamisa," zama "Ngingathanda ukuqeda umcabango wami ngaphambi kokuqhubekela phambili."
- Esikhundleni sokuthi "Awunakuhlelwa naye," zama "Ngidinga uyebo noma ucha ngoLwesine ukuze ngikwazi ukubhuka igumbi."
- Esikhundleni sokuthi "Awunabo ubulungiswa," zama "Lokhu akuzwakali kunobulungiswa kimi, futhi ngifuna ukuqonda ukuthi ufike kanjani lapho."
Qaphela lokho okwenzayo. Kuchaza ukuziphatha bese kucela okuthize, ngakho akukho okuphikiswayo. "Uhlala njalo" kumema impi ngokuthi kuhlala njalo yini. "Ngingathanda ukuqeda umcabango wami" kumane kusho isidingo. Yiba nokuthinta. Izicelo ezingacacile zithola imiphumela engacacile, futhi abantu abanzima bangochwepheshe endaweni empunga. Isiqondiso esivela kochwepheshe abaqeqesha abantu ezingxoxweni ezinzima sifika endaweni efanayo: hlala uqondile, hlala uzolile, futhi ubheke inkinga ephambi kwakho kunesimilo somuntu sonke.
Bese wenza ingxenye enzima kakhulu. Lalela. Hhayi uhlobo lwamanga lapho ulayisha iphuzu lakho elilandelayo. Bavumele ngempela baqede, bese ubonisa emumva lokho okuzwile ngaphambi kokuphendula. "Ngakho uthi ithaimlayini ayizange isebenzele ithimba lakho." Abantu bayakhula lapho bezizwa bengezwiwa, futhi bayathamba, kancane, lapho bezizwa beqondwa, ngisho ngumuntu ongavumelani nabo. Ucwaningo lokuxazulula ungqubuzano luqhubeka luthola into efanayo: umgomo wengxoxo enzima akukhona ukuqinisa, kuwukushiya abantu bobabili bezizwa bezwakele ngempela. Yilokho okuvumela isixazululo sinamathele.
Khetha izimpi zakho, nokuphuma kwakho
Akukho konke ukucunula okufanelwe impendulo. Elinye lamakhono athule okuphatha umuntu onzima ukunquma, ngamabomu, ukuthi yini oyivumela idlule. Ukuhlaba okungahleliwe emhlanganweni, ukudonsa okuncane, isihibe. Ungamane ungalumi. Ukuthula nokushintsha isihloko ngokuzola akukhona ubuthakathaka. Uyilokhu ukwenqaba ukuxhasa umlilo.
Gcina amandla akho angempela ezintweni ezithinta ngempela umsebenzi wakho, inhlalakahle yakho, noma izimiso zakho. Lezo zifanelwe ingxoxo eqondile. Okunye ungakuvumela kushelele ngokuvamile, futhi uzoba nokwethembeka okuningi kakhulu lapho uphakamisa okuthile, ngoba awuphakamisi yonke into.
Kuyasiza futhi ukwazi imikhawulo yakho ngaphambi kokuvivinywa. Nquma kusengaphambili ukuthi uzokwenzani uma umugqa uwelwa. "Uma ithoni iba ngeyomuntu siqu, ngizoqeda ingcingo bese siqhubeka ngakusasa." Ukuba nalelo cebo lulungile kusho ukuthi akudingeki usungule impendulo phakathi kokushisa komzuzu, lapho ukwahlulela kwakho kukubi kakhulu.
Uma kungaphezu kokuba nzima
Kunomehluko phakathi komuntu okunzima ukubhekana naye nomuntu okulimazayo. Ukwehliswa okungapheli, izinsongo, ukukhohlisa okwenza ungabaze inkumbulo yakho, noma yini ekushiya umncane futhi wesaba kakhulu isikhathi ngasinye. Lokho akukhona ukushayisana kwesimilo okuphathwa ngezitatimende ezingcono ze-"Mina". Lokho ukuphathwa kabi, futhi awukweleti muntu ukubekezela okungapheli ngakho.
Uma ubudlelwane emsebenzini noma ekhaya bukhathaza njalo, faka abantu abangashintsha ngempela isimo: umphathi, i-HR, umngane othenjwayo ozokutshela iqiniso, umeluleki ongakusiza uhlele okungokwakho ukukuthwala nokungeyona. Uma uthola ukuthi umuntu oyedwa ugcwalisa imicabango yakho isikhathi eside ngemva kokuphuma egumbini, ukuphuca ubuthongo bakho, noma ekwenza wesabe izingxenye zempilo yakho owawuzijabulela, lokho kufanele ukuxoxwa nochwepheshe. Ukufinyelela usizo lapha akulona uphawu lokuthi ubungeke ukwazi ukukumelana nakho. Kuyindlela oyeka ngayo ukukumelana nakho wedwa.
Ngeke uwenze kahle wonke umdlanzana, futhi akudingeki. Ukuzinza akuwona umudlandla ongawephula. Kuwumkhuba oqhubeka ubuyela kuwo. Ngokulandelayo uma uzwa amahlombe akho eqala ukukhuphuka, uzoba nendawo yokubeka ukunaka kwakho ngaphandle komunye umuntu, futhi leyo ngcezu encane yesikhala ingeyakho ukuyigcina.
Imithombo
- Harvard Business Review, 3 Types of Difficult Coworkers and How to Work with Them
- UCLA Social Cognitive Neuroscience Lab, Putting Feelings Into Words: Affect Labeling Disrupts Amygdala Activity (Lieberman et al., 2007)
- HelpGuide.org, Conflict Resolution Skills
- National Institutes of Health (PMC), Conflict Management: Difficult Conversations with Difficult People