Amathiphu asheshayo
- Yisho ukuthi "Ngidinga ikhefu" ngaphambi kokunyamalala.
- Nika umzimba imizuzu engamashumi amabili ukuze uzole.
- Buya ngesikhathi owathi uzobuya ngaso.
Uzama ukukhuluma ngento kuze kucace. Izwi lakho liya liqina, elabo liya lithula, bese bethi nya. Amehlo awela phansi noma efoneni. Izimpendulo zezwi elilodwa, noma lutho nhlobo. Ubuza ukuthi kwenzenjani uthole "lutho" olungenamsindo. Uma uphoqa kakhulu, kubukeka sengathi baya bahamba kude nakakhulu, uze uxoxe nomuntu obukeka sengathi usuphumile egumbini kanti usahlezi mpo phambi kwakho.
Lokho kuzivala kunegama. Abacwaningi bakubiza ngokuthi ukuvalela ngodonga, futhi uma wake waba kwelinye lamacala ako, uyazi ukuthi kuletha isizungu esingakanani. Umuntu ophishekelayo uzizwa evalelekile futhi echithiwe. Umuntu othulile ngokuvamile naye uzwa okuthile, yize ngaphandle ungeke uqagele ukuthi yini.
Okubukeka njengokunganaki, kaningi kunalokho, kuyinto ephambene ncamashi.
Ukuthi umzimba ozivalile wenzani ngempela
Umcwaningi wobudlelwano uJohn Gottman wachitha amashumi eminyaka ebuka imibhangqwana ephikisana elabhorethri, ixhunywe emishinini yokulinganisa. Waphawula ukuthi abanye abantu, phakathi nengxabano, babeyeka nje ukuphendula. Babephenduka babheke le, babheke phansi, baqinise umzimba, bayeke ukunika noma yiziphi zezimpawu ezincane ezithi "ngisekhona lapha nawe." Wakubiza lokhu ngokuthi enye yamaphethini alimaza kakhulu ubudlelwano ngokuhamba kwesikhathi.
Kodwa imishini yayixoxa indaba emangalisa nakakhulu. Abantu ababebukeka bengasekho ngaphandle babevame ukuvutha ngaphakathi. Isilinganiso senhliziyo sikhuphuka sedlula ukushaya okungu-100 ngomzuzu. Ukuqubuka kwamahomoni engcindezi. Uhlelo lonke lokulwa-noma-ukubaleka lungena ekusebenzeni. UGottman wabiza lesi simo ngokuthi ukukhukhuleka, futhi uma umuntu esekhukhulekile, ingxenye yobuchopho ecabangayo iyabuyela emuva bese ingxenye yesexwayiso ithatha izintambo.
Ngakho ukuthula akulona iqhinga. Kusondelene nesivimbi sikagesi (circuit breaker). Lapho umzimba unquma ukuthi kunogesi omningi kakhulu odabula uhlelo, unqamula ukuxhumana ukuze ugweme ukushisa izintambo. Umuntu ogqolozele ukhaphethi akakuziba. Ushaye udonga ngaphakathi kuyena, futhi ukuthula yikho okusalayo lapho uhlelo lugajelwe futhi amazwi engafiki.
Lokho kubalulekile, ngoba kushintsha lokho obhekene nakho. Ngeke umkhiphe umuntu esimweni sokukhukhuleka ngokucabanga njengoba nje ungeke umkhiphe umuntu ekuthimuleni ngokukhuluma. Uhlelo lwabo lwezinzwa yilo olubusayo manje, futhi alwamukeli mibuzo.
Kungani kwenzeka ngokushesha kangaka
Odokotela banegama lezokwelapha lesi simo sokukhukhuleka: ukuvuseleleka komzimba okusabalele (diffuse physiological arousal). Kuwumzimba wonke ongena esexwayisweni ngesikhathi esisodwa, futhi kuyingxenye ejulile, endala yendlela esakhiwe ngayo. Uhlelo oluludubulayo aluthobi ukuze luhlole ukuthi usongo yingwe noma ingxoxo enengcindezi ekhishini. Ludubula nje.
Nansi ingxenye engenabo ubulungiswa. Abantu abakhukhuleki ngesivinini esifanayo. Eminye imizimba iwela esexwayisweni esigcwele ngokushesha kunememinye, futhi iphinde ibe nzima ukubuyela phansi uma isiwelile. Ngakho ungaba nabantu ababili engxabanweni efanayo benokuhlangenwe nakho okwehluke ngokuphelele emzimbeni. Oyedwa usakwazi ukucabanga nokukhuluma. Omunye weqe umugqa emishweni emithathu edlule manje usazama nje ukubambelela. Kumuntu wokuqala, owesibili ubukeka sengathi ngokuzumayo uphumile ngaphandle kwesizathu. Ngaphakathi, kwakukhona isizathu esihle kakhulu. Sasingabonakali nje.
Ukwazi lokhu kukhipha okunye kobuhlungu obuqondene nawe. Ukuzivala kaningi akumayelana nokuthi umuntu unendaba kangakanani noma uvuthwe kangakanani. Okuningi kwako kungenxa yendlela esakhiwe ngayo, nokuthi umzimba othile ushaya kanjani ngokushesha umkhawulo wawo.
Ukuzivala akufani nokuthulela umuntu ngamabomu
Lokhu kufanele sikuchaze kancane, ngoba lezi zinto ezimbili zididaniswa njalo futhi ukudideka kwenza umonakalo wangempela.
Ukuthulela umuntu ngamabomu kuyisu. Kuwukugodla ngamabomu, ukuthula ukuze ujezise, ukuze uwine, ukuze wenze omunye umuntu ajuluke. Kunenhloso ngemuva kwako, futhi inhloso ukushaya.
Ukuvalela ngodonga, ngomqondo uGottman ayewuqonda, ngokuvamile akunayo nhlobo inhloso. Kuyilokho umuntu okhukhulekile akwenzayo lapho esephelelwe amandla. Njengoba i-Gottman Institute ikubeka ngokusobala, ukuthulela umuntu kuhloswe ukulimaza omunye umuntu, kanti ukuvalela ngodonga kuwukukhukhuleka nokuzivikela. Ngaphesheya kwegumbi zingabukeka zifana ncamashi. Ngaphansi, ziyizilwane ezehlukene.
Kungani umehluko ubaluleke kangaka? Ngoba uma ufunda ukuzivala kokugajwa njengonya olwenziwe ngamabomu, uzophendula ngokushisa okwengeziwe, futhi ukushisa okwengeziwe yikho kanye okukhukhulisa uhlelo nakakhulu. Ugcina ujezisa umuntu ngesimo angeke asilawule, futhi nobabili niyacwila nakakhulu. Ukukufunda ngokunembayo kungukulungisa kokuqala.
(Lokhu akusona isivumelwano samahhala. Uma ukuthula kusetshenziswa njengesikhali, ngamabomu futhi kaningi, leyo yinkinga yangempela efanele ukubizwa ngegama nokutholela usizo. Iphuzu akukhona ukuxolela zonke izikhathi zokuhoxa. Kungukuyeka ukucabanga okubi kunakho konke lapho okubi kunakho konke ngokuvamile kungekhona okwenzekayo.)
Ukuxosha okukwenza kube kubi kakhulu
Kukhona umdanso obikezelekayo ngendlela edabukisayo ovame ukungena. Umuntu oyedwa ufuna ukukhuluma kuze kuphele bese ecindezela. Omunye uzwa ingcindezi, akhukhuleke, abuyele emuva. Ukubuyela emuva kufundwa njengokwenqatshwa, ngakho umuntu wokuqala acindezele kakhulu. Okukhukhulisa umuntu wesibili nakakhulu. Abacwaningi bakubiza lokhu ngokuthi iphethini yokufuna-nokuhoxa (demand-withdraw), futhi kungenye yezimo ezifundwe kakhulu emibhangqwaneni.
Ucwaningo luka-Lauren Papp nozakwabo, olwaluqapha imibhangqwana iphatha ukungazwani kwangempela ekhaya kunokuba elabhorethri, lwathola ukuthi zombili izinhlobo zale phethini, iqabane elilodwa lifuna kuyilapho elinye lihoxa, zaziboshwe emizweni emibi eyengeziwe nasekuxazululekeni okuncane. Izindima azibekelwe ubulili noma ubuntu. Ziyizikhundla abantu ababili abawela kuzo, futhi noma yimuphi wenu angaba ngumxoshi esihlokweni esisodwa abe ngozivalayo kwesilandelayo.
Ugibe ukuthi umuzwa wemvelo womuntu ngamunye wenza impendulo yomunye umuntu ibe mbi kakhulu. Ukuxosha kakhulu kuzwakala sengathi kuyiyona kuphela indlela yokufinyelela kumuntu ohambayo. Kuyiyona kanye into ebaqhubela kude nakakhulu.
Uma unguwe ozivalayo
Umgomo lapha akukhona ukuziphoqa ukuba uqhubeke ukhuluma phakathi kwesikhukhula. Awukwazi, futhi ukuzama kuvame ukwenza isivunguvungu siqine kakhulu. Umgomo ukushiya ingxoxo ngendlela engazwakali njengokushiya, nokubuya ngempela.
- Bamba izimpawu zokuqala. Ukukhukhuleka kunesithunzi sesexwayiso. Ubuso obushisayo, umhlathi oqinile, ukuba yize, isifiso esizumayo sokubaleka noma sokuthulisa omunye umuntu. Uma ukuqaphela kusenesikhathi, uba nezinketho eziningi.
- Kubize ngegama esikhundleni sokunyamalala. Amazwi ambalwa aqotho ashintsha yonke into: "Ngiyagajwa futhi angikwazi ukucabanga kahle. Angikushiyi lokhu. Ngidinga isikhashana." Lowo musho ungumehluko phakathi kwekhefu nodonga. Owodwa uthi ngilinde; omunye uthi uzimele wedwa.
- Thatha ikhefu langempela, futhi ulenze libe lide ngokwanele. Umzimba udinga cishe imizuzu engamashumi amabili ukuze wehle esikhukhuleni esigcwele, ngezinye izikhathi ngaphezulu. Ukuphefumula okujulile okumbalwa ngeke kwanele. Hamba, hlala ngaphandle, wenze okuthile ngezandla zakho.
- Ungayilingisi impi. Nansi into abantu abaningi abayidlulayo. Uma uchitha ikhefu udlala kabusha umusho wabo omubi kunayo yonke wakha impendulo yakho, umzimba wakho uhlala ukhukhulekile sonke isikhathi futhi ikhefu alenzi lutho. Yiyeke ingxabano okwamanje. Ungayithatha kamuva, lapho ikhanda lakho selibuyile.
- Buya. Le yingxenye eyenza ikhefu lithembeke. Uma uthi imizuzu engamashumi amabili bese unyamalala izinsuku ezimbili, ikhefu elilandelayo ngeke likholelwe. Ukubuya, ngisho nokuthi nje "kulungile, ngicabanga ukuthi ngingakhuluma manje," yikho okufundisa omunye umuntu ukuthi ukuthula kwakho akusona isiphetho.
Uma unguwe ohlala uvalelwa ngaphandle
Loluhlangothi lunzima ngempela, ngoba yonke imizwa yakho yemvelo ayilungile kuleso sikhathi.
Lapho umuntu omthandayo eba yize, isidonso ukuxosha, ukufuna impendulo, ukukhulisa udaba baze bagcine bephendula. Kuhlelo lwezinzwa olukhukhulekile, lokho kuyisinyathelo esibi kunazo zonke. Uthela uphethroli emlilweni ubuze ukuthi kungani usabalala.
Okusizayo kunalokho:
- Yehlisa izinga lokushisa egumbini, uqale ngawe. Ngeke ukhiphe umuntu esikhukhuleni ngesikhathi nawe ukhukhulekile. Thambisa izwi lakho. Xegisa. Hlala phansi. Ukuzola kwakho kuyinto ewusizo kunazo zonke onazo.
- Nikeza indlela yokuphuma ofisa sengathi bangayithatha. Zama okuthile okunjengokuthi, "Ngiyabona ukuthi lokhu kuningi kakhulu njengamanje. Asime sibuye kukho emuva kwesikhashana." Ukukubizela ikhefu ngegama kungaba yimpumuzo lapho bengawatholi amazwi okucela.
- Ungakufundi ukuthula njengendaba yonke. Kuyalinga ukugcwalisa ukuthula ngengcaciso enonya kunazo zonke. Zama ukubambezela. Ukuzivala kokugajwa akuvamile ukuba yisinqumo sokugcina ngobudlelwano okuzwakala sengathi kuyiso kuleso sikhathi.
- Nakekela ubuhlungu bakho ngokwakho. Ukuvalelwa ngaphandle kuyahlaba, futhi lobo buhlungu bungobangempela nobufanele ukunakekelwa. Zama nje ukungenzi umuntu okhukhulekile abe nesibopho ngabo ngesikhathi esisodwa bezama ukululama.
Kungani ukubuya kuyilo lonke iphuzu
Ikhefu lisebenza kuphela uma liyikhefana (comma), hhayi ungqi (period). Ukulungisa akukhona ukuhamba. Kungukubuya, ngezwi elithambe kakhulu nokuzimisela ukuzama ingxoxo futhi usendaweni ezolile kakhulu.
Ngokuhamba kwesikhathi, imibhangqwana ekugcina ikugcine kahle lokhu yakha uhlobo lwesivumelwano esabiwe: uma oyedwa wethu ekhukhulekile, siyama, asijezisani ngakho, futhi sibuye. Leso sivumelwano yiso esigcina isikhathi sokugajwa singaqini sibe iphethini ehlukanisa ubudlelwano buthule.
Kukhona ukukhathazeka okuvela lapha, futhi kuqondile. "Uma siqhubeka sithatha amakhefu, ngeke yini nje siqhubeke sigwema into yangempela unomphela?" Ukwesaba ukuthi isikhathi sokuphumula siba isivalo sokubaleka saphakade futhi udaba alulokothwa. Lokho kuyenzeka, kodwa kuphela lapho ikhefu lingenakho ukubuya okwakhelwe kulo. Ikhefu likukugwema uma lingenasiphetho. Likukulungisa uma linesikhathi kulo futhi umuntu ebuya ngempela adlule emnyango. Umehluko akukhona ukuma. Kuyisithembiso esinamathiselwe ekumeni, nokuthi ngabe leso sithembiso siyagcinwa izikhathi eziningi ngokwanele kangangokuthi omunye umuntu afunda ukusithemba.
Kuyasiza futhi ukukhumbula ukuthi yini oyizama ukuyilungisa kuleso sikhathi, encane kunalokho okuzwakala kanjalo. Akudingeki uxazulule konke ukungezwani ukuze wenze ikhefu lisebenze. Kudingeka nje uzole imizimba emibili ngokwanele ukuze ibe segumbini elilodwa futhi inomusa othile. Inkinga yangempela, izitsha noma imali noma abasemzini noma noma yini eqale lokhu, cishe njalo kulula ukuyihlela uma kungekho okhukhulekile. Ukuzola kuqala, okuqukethwe kwesibili. Ngokulandelana okungalungile, awutholi lutho.
Ukuthi ungabiza nini usizo olwengeziwe
Ngezinye izikhathi udonga luphakeme kakhulu ukuba ukhwele wedwa, futhi lokho akukhona ukwehluleka kwamuntu. Uma umjikelezo ofanayo wokuzivala uqhubeka uphinda noma yini nobabili eniyizamayo, uma ukuthula kusetshenziselwa ukulawula noma ukujezisa, noma uma uqala ukuzizwa umncane, unovalo, noma ungaphephile ekhaya lakho, lezo yizimpawu zokufuna usizo. Umeluleki wemibhangqwana angakusiza ukwakha umkhuba wokuphumula-nokubuya futhi afinyelele kokungaphansi kokukhukhuleka. Uma kukhona ukwesabela ukuphepha kwakho, khuluma nochwepheshe noma nomthombo wokunqoba udlame lwasekhaya wedwa, ngasese, ngaphambi kwanoma yini enye.
Ukuthula ngaphansi kwengcindezi kuyisintu. Iningi lethu liyakwenza. Umnyango ovalwa ngamandla ngesikhathi esinzima cishe njalo ungavulwa futhi, ngobumnene, ngazo zombili izinhlangothi, uma imizimba engemuva kwawo isithole ithuba lokuzola.
Imithombo
- The Gottman Institute, The Four Horsemen: Stonewalling
- The Gottman Institute, Stonewalling vs. The Silent Treatment: Are They the Same?
- Papp, Kouros & Cummings, Demand-Withdraw Patterns in Marital Conflict in the Home (Personal Relationships)
- Psychology Today, What Is Stonewalling and Why Does It Damage Relationships?