Amathiphu asheshayo
- Thumela umlayezo kumngane olula kuqala ukuze uzifudumeze.
- Wugcine ube yimisho emithathu efudumele.
- Cindezela u-thumela ngaphambi kokuba ukuhlela kuqale.
Cishe kukhona igama elizulazula ekhanda lakho khona manje. Umngane womsebenzi owawushiya. Umzala owawusondelene naye ngaphambi kokuthi impilo inidonsele ezindaweni ezihlukene. Umuntu obungasambiza ngokuthi umngane wangempela, kuphela nje ukuthi anikaze nikhulume iminyaka emibili, futhi manje ukuthula ngokwako kuzwakala kuyisithiyo.
Usucabangile ngokuxhumana. Mhlawumbe usuke wavula ngisho nochungechunge lwemilayezo, wabuka into yokugcina noma ngubani kini ayishilo, wabe usuvala futhi. Lapho kuhlala isikhathi eside, kuya ngokuya kusinda. Isonto lokuthula akulutho. Iminyaka emibili izwakala njengodonga.
Nayi into efanele ukwaziwa ngaphambi kokuba uziphuce kabusha lokhu: lolo donga ikakhulukazi lusekhanda lakho. Ucwaningo ngalokhu lucace ngokungajwayelekile, futhi lukhomba indlela efanayo njalo. Abantu esilahlekelana nabo bajabula kakhulu ukuzwa kithi kunalokho esikulindele. Yithina esilokhu sizivimbela endleleni yethu.
Siyethuka ukufinyelela kumngane njengoba senza kumuntu esingamazi
Lokhu kuzwakala njengokweqisa. Akunjalo. Ucwaningo luka-2024 ku-*Communications Psychology* olwenziwa uLara Aknin noGillian Sandstrom lwathola ukuthi abantu babengafuni ukufinyelela kumngane omdala ngaphezu kokuqala ingxoxo nomuntu abangamazi nhlobo. Ukungabaza okufanayo. Ukudonsa izinyawo okufanayo. Ngisho lapho ababambiqhaza bethi bafuna ukuxhumana kabusha, futhi ngisho lapho bekholelwa ukuthi umngane uzojabula ukuzwa kubo, ngaphansi kwesinye kwesithathu abathumela umlayezo ngempela.
Ake ukuvumele lokho kwehle umzuzwana. Abantu babazi ukuthi omunye umuntu wayezokwamukela. Basahluleka ukukwenza.
Okwenza umehluko kwehlela egameni elilodwa: ukujwayelana. Lapho umngane omdala engasajwayeleki, kwakungenani ukuthi abantu bafinyelele. Isikhathi senza okuthile okuthulile nokungenabulungisa lapha. Asibhangqi ubungane, kodwa sishucula umuzwa olula, ozenzakalelayo wokusondelana, kuze kuthi ukuthumela umlayezo kumuntu owake wamtshela yonke into kuzwakale ngokungajwayelekile njengokushayela ucingo igama ohlwini ongalazi. Ubungane busekhona. Umgwaqo ongena kubo umane uzwakale sengathi ugqwele.
Kungani igebe lizwakala likhulu kunalokho eliyikho
Izinto ezimbalwa ziyanqwabelana kulokho kuthula, futhi kuyasiza ukuzibona njengoba zinjalo.
Okokuqala kuyiphutha elincane, elilindelekile endleleni esiqagela ngayo imizwa yabanye abantu. Uma ucabanga ukuthumela lowo mlayezo, uvame ukuqaphela ukungakhululeki kwakho, ukudideka, ukukhathazeka ukuthi uzofundeka njengongenanjongo noma odingayo. Into ongeke uyizwe ngaphakathi ukushaqeka okumnandi ngakolunye uhlangothi. Abacwaningi abafunda ngalokhu kuxhumana okumangazayo bathole ukuthi sihlala sikweyisa ukuthi kwaziswa kangakanani, ngokwengxenye ngoba sikhohlwa ukuthi kuzwakala kamnandi kangakanani ukuba ngoyedwa okhunjuliwe. Isimanga siyingxenye enkulu yesipho, kanti umthumeli nguye umuntu oyedwa ongeke asizwe.
Okwesibili yindaba esiyixoxayo ukuchaza ukuthula. Ukube babefuna ukukhuluma, ngabe bangithumele umlayezo. Kusobala ukuthi sebeqhubekile nempilo. Bengizobe ngiphazamisa nje. Lokhu kuzwakala njengamaqiniso. Kuwukuqagela, futhi okuvame ukungabi nomusa, ngoba omunye umuntu cishe uxoxa yona kanye leyo ndaba ngawe. Abantu ababili bangama emaceleni ahlukene okuthula, ngamunye enquma ngasese ukuthi omunye akanandaba, kanti iqiniso ukuthi bobabili balinde imvume nje.
Okwesithathu yizindaba nje zokuphila ezigqokiswe njengencazelo. Abantu bayaxakeka. Izingane, imisebenzi, ukuthutha, ukugula, ukuguquguquka okuvamile kwempilo. Ukulahlekelana okuningi akusona isigwebo. Kungukundinda. Futhi ukundinda kungabuyiselwa emuva ngomlayezo owodwa, okuyisenzo esincane kakhulu kunesisindo esisinike sona.
Zifudumeze ngaphambi kokuqala kubanda
Ucwaningo luka-Aknin noSandstrom aluzange nje luxilonge inkinga. Luthole okuthile okusizile, futhi kufanele kwebiwe.
Lapho abacwaningi benza abantu bathumele kuqala umlayezo osheshayo kumngane wamanje, umuntu olula, umuntu abakhuluma naye njalo, ngaphambi kokubacela ukuthi baxhumane nomngane omdala, isibalo salabo abaqhubeka sagxuma sisuka kwesinye kwesithathu saya ngaphezudlwana kwesigamu. Ukuzifudumeza okulula. Khuluma nomuntu ophephile, unyakazise ingxenye yobuntu yobuchopho bakho, bese ukuxhumana okunzima kuyeka ukuzwakala njengokweqa eweni.
Ungakwenza lokhu wedwa emizuzwini engaba mihlanu. Ngaphambi kokuthumela umlayezo kumuntu obulokhu umgwema, thumela umlayezo kumuntu omthola elula. Noma ubani. Umfowenu noma udadewenu, ozakwenu emsebenzini, umngane owawungamshayela ucingo ungacabangi kabili. Akudingeki kube okujulile. Iphuzu ukukhumbuza isimiso sakho semizwa ukuthi ukukhuluma nabantu kuyinto ejwayelekile, ephephayo oyenza njalo. Bese, ngenkathi usufudumele, uvula uchungechunge olunzima.
Leli yiqhinga langempela, hhayi inkulumo yokukugqugquzela nje. Ukungabaza kuyingxenye yenkinga yokuqala kubanda, ngakho ungaqali ubanda.
Okumele ukusho ngempela
Ibhokisi lomlayezo elingenalutho yilapho ukuxhumana okuningi kufela khona. Abantu bacabanga ukuthi ukuxhumana kabusha kudinga isigaba esikhulu, esichaza ukuthula, futhi ubungako balowo msebenzi ocatshangelwayo yikho kanye okwenza ibhokisi lihlale lingenalutho.
Akunjalo. Okufushane kungcono. Okufudumele kungcono. Nasi isimo sento esebenzayo:
- Baqambe ngegama, ngokulula. Igama labo langempela. Ukuthi "Sawubona Dana" kwenza okungaphezu kwalokho ongakucabanga. Kusho ukuthi lo akuwona umlayezo othunyelwe kubaningi.
- Yisho okwenze wacabanga ngabo. Isizathu sisekela umlayezo futhi sisusa ingcindezi. "Ngidlule endaweni yethu endala namuhla." "Le ngoma iqalile ngase ngicabanga ngawe." "Bengitshela umuntu leya ndaba yohambo lokukhempa." Lapho kukuncane futhi kuqondile ngokwengeziwe, kufundeka kuyiqiniso ngokwengeziwe.
- Yiba neqiniso ngegebe, ngokungasindi. Umugqa owodwa, ngaphandle kokuncenga. "Angikholwa ukuthi sekuside kangaka" noma "Ngiyaxolisa ngokuthula." Awukweletwa incazelo egcwele, futhi ukunikeza eyodwa kuvame ukwenza izinto zisinde ngaphezu kokudingekayo.
- Shiya umnyango uvuliwe, hhayi isidingo. "Akukho ngcindezi yokuphendula ngokushesha, bengifuna nje ukubingelela" noma "Ngingathanda ukubambana ngesinye isikhathi uma uzimisele." Isimemo abangangena kuso ngokwesikhathi sabo sedlula umbuzo ozwakala njengokuhlolwa.
Kuhlanganisiwe, leyo yimisho emithathu noma emine. Okuthile okunje: *"Sawubona Marcus. Ngizwe ingoma yethu emsakazweni yangenza ngabona ukuthi sekuside kangakanani. Ngiyaxolisa ngokunyamalala. Akukho ngcindezi nhlobo, bengifuna nje ngeqiniso ukusho ukuthi ngiyakukhumbula futhi ngithemba uqhuba kahle."*
Yilokho. Awudingi ukuba nobuqili. Udinga ukuba nomusa nokuba mfushane, bese udinga ukucindezela u-thumela ngaphambi kokuba ukuhlela kuqale. Ukuhlela yilapho imilayezo emihle iyofela khona.
Uma ukuthula kunesisindo
Akukhona konke ukuxhumana okulahlekile okuwukundinda okumsulwa, futhi kungaba ukungabi neqiniso ukuzenza sengathi kunjalo.
Ngezinye izikhathi ibanga likhula ngenxa yokungezwani, ubuhlungu obungazange buchazwe, amazwi ehla kabi angalungiswanga. Uma yilokho ohleli nakho, ukuthi "heyi wesihambi" ngokungakhathaleli kungazwakala kungamanga kini nobabili. Usengaxhumana. Vele ube neqiniso kancane futhi ushweshwe kancane. Yamukela into yangempela ngaphandle kokuyiphinda: "Ngicabangile ngendlela esashiya ngayo izinto, futhi ngingathanda ukukhuluma uma uvulekile." Bese ubavumela babeke ijubane. Ukuxhumana kuwumnikelo, hhayi isiqinisekiso sempendulo oyifunayo.
Futhi ngezinye izikhathi impendulo elungile ukungaxhumani nhlobo. Uma ubudlelwane babulimaza, uma ukuxhumana kabusha kungasho ukuvula kabusha umnyango owawuvale ngenxa yokuphepha noma ukuthula kwakho, uvunyelwe ukuwushiya uvaliwe. Ukudedela ngezinye izikhathi kuwuhlobo lothando olunempilo kunazo zonke obudlelwane bungakucela kona. Akukho kulokhu okuwumthetho othi bonke ubuhlobo obudala kufanele buvuselelwe. Injongo ukuxhumana okukuhle kuwe, hhayi irekhodi elihlanzekile.
Uma bengaphenduli ngendlela obuyithemba
Lokhu ukwesaba okungaphansi kokwesaba, ngakho asikubize ngokusobala. Uthumela umlayezo, bona abaphenduli. Noma baphendula ngokufudumele bese kungabikho okuvela kukho. Kuyenzeka.
Izinto ezimbalwa ozobambelela kuzo uma kwenzeka. Impendulo eyephuzayo ngokuvamile isho impilo ematasa, hhayi ukwenqatshwa. Abantu bayayiphuthelwa imilayezo, bahlose ukuphendula, bese bekhohlwa. Umyalezo wesibili, olula ngemva kwesonto noma amabili kulungile ngokuphelele futhi kuvame ukuba yiyo into efikayo. Futhi ngisho nasesimeni esibi kakhulu, lapho umuntu ngempela engafuni ukuxhumana kabusha, awulahlekelwanga lutho obunako izolo. Ubuvele ungasaxhumene. Umlayezo awukubizanga ubungane. Ubungane bebuvele bumisiwe.
Lokho okuzuzayo ngokuwuthumela, ngisho noma impendulo iwukuthula, ukukhululeka okuthulile kokuthi uzamile. Lolo dilingo oluvulekile esifubeni sakho luyavaleka. Uyeka ukuthwala isisindo esincane, sansuku zonke sento ohlala uhlose ukuyenza.
Kungani noma yikuphi kwalokhu kufanele ukungakhululeki
Kuyalinga ukubeka konke lokhu ngaphansi kwezinto ezinhle-ukuba nazo, uhlobo lokuzithuthukisa ozofika kulo ekugcineni. Ubufakazi buthi okunye. Ukuxhumana akulona uketshezi olubekwe phezu kwempilo enempilo. Kuyingxenye yesisekelo.
Ngo-2022, i-CDC yathola ukuthi cishe ingxenye yesithathu yabantu abadala baseMelika babika ukuzizwa bebodwa, futhi cishe ikota yathi yayintula ukwesekwa komphakathi nokwemizwa eyayikudinga. Lezo akuyona nje imizwa engakhululekile. Ukuba wedwa okuqhubekayo kuhambisana nemiphumela emibi enhliziyweni, engqondweni, nokuthi abantu baphila isikhathi esingakanani. Sakhelwe ukudingana, futhi ukuguguleka kancane kokuxhumana kunomthelela wangempela, ngisho noma kungekho mlayezo owodwa ophuthelwe obonakala ubalulekile.
Uhlangothi olukhuthazayo ukuthi ukulungisa kuncane futhi kufinyeleleka. Awudingi ukwakha kabusha izwe lonke lomphakathi. Ufinyelela kumuntu oyedwa. Bese, mhlawumbe, ubeka isikhumbuzo esiphindaphindayo kukhalenda lakho ukuze ukubambana okulandelayo kungathembeli ekugqashukeni kwesibindi. Ukwakha kabusha ukusondelana kudinga ukubekezela okuncane, futhi lokho kujwayelekile. Ubungane obabuvumela bundinda abuzange bakheke ngobusuku obubodwa, futhi ngeke bubuye ngokuphelele ngobusuku obubodwa. Kodwa buzofudumala ngokushesha kunalokho ocabangayo, ngoba umlando usekhona ngaphansi.
Ndawana thile laphaya, umuntu omkhathalelayo cishe naye ucabanga ngawe, futhi ecabanga ukuthi usuqhubekile. Awukaqhubeki. Ufunda lokhu. Umlayezo ohlala ungawuthumeli ungase ube yinto engcono kunazo zonke esontweni labo. Nguwe kuphela ongathola.
Enye into, ngokuthula. Uma isizathu sokuthi uzihoxise kubo bonke ukuthi ubhekene nobunzima ngokubanzi, uma umhlaba uzwakala usinda futhi abantu bezwakala bebaningi kakhulu muva nje, lokho kufanele kuthathwe njengokubalulekile futhi kungasingathwa uwedwa. Udokotela noma umelaphi angasiza, kanjalo nomuntu othenjwayo osekwazi kakade. Ukubuyela ekuxhumaneni kuyisibindi noma ngabe isandla sokuqala osithathayo ngesomngane omdala noma esochwepheshe. Kokubili kubalulekile.
Imithombo
- Communications Psychology (Nature), People are surprisingly hesitant to reach out to old friends
- National Center for Biotechnology Information (PMC), People are surprisingly hesitant to reach out to old friends (full text)
- American Psychological Association, Making new friends and keeping existing ones is hard. Here's some science-backed tips to help
- Centers for Disease Control and Prevention (MMWR), Loneliness, Lack of Social and Emotional Support, and Mental Health Issues, United States, 2022