Amathiphu asheshayo
- Bonga umuntu oletha izindaba ezimbi.
- Beka umgomo, ubuyisele indlela.
- Batshele kanye kanye ukuthi yini esebenzile.
Kunohlobo lomphathi cishe wonke umuntu asesebenzele lona okungenani kanye. Izinombolo bezihlala zisalele kancane. Ithoni ibihlala inengcindezi kancane. Wahlala kwephuza, wahlola konke kabili, wayenza into. Futhi ngosuku emva kokuyenza, umgomo washuka iwashi laqala kabusha, futhi ukwesaba okuthule kwaqala kabusha.
Kuyasebenza, ngandlela thile. Yiwo umgibe. Ukwesaba kuveza umzamo, okuyisona kanye isizathu esenza abaholi abaningi kangaka baqhubeke bekufinyelela. Ungabona iqembu linyakaza. Ongeke ukubone, umi ngaphambili kwegumbi, yilokho okukubiza, ngoba intengo ivela kamuva kwenye indawo: emcabangweni ongazange usho muntu, ephutheni okungazange lisholwe muntu laze laba biza, umuntu omuhle owabuyekeza ngokuthule i-resume yakhe.
Ukushayela imiphumela nokwesabisa abantu akuzona izenzo ezifanayo. Kungabukeka kufana ikota noma ezimbili. Ngaphezu kwanoma isiphi isikhathi eside kudonsela ezindaweni eziphambene.
Ukwesaba kukuthengelani ngempela
Uma abantu bezizwa besongelwa, baba mfushane. Ukunaka kuncipha kuya engozini eseduze, okuvame ukusho emsebenzini ukugwema ukusolwa kunokwenza umsebenzi ongcono kunazo zonke. Abantu bayeka ukuzinikela. Baphendula umbuzo abawubuziwe hhayi lowo obubalulekile. Bazivikela kuqala, ngoba yilokho okwenziwa yisilwane esisongelwayo, futhi ngaphansi kwemihlangano nezinhla zamaslayidi sisese yizilwane.
Umcwaningi wase-Harvard u-Amy Edmondson uchithe amashumi eminyaka efunda akubiza ngokuvikeleka kwengqondo, umuzwa owabelwana ngawo wokuthi ungakhuluma, ubuze umbuzo, noma uvume iphutha ngaphandle kokujeziswa noma ukuhlaziswa ngalo. Okutholakele kwakhe, ezibhedlela, ezimbonini, nasemahhovisi, kuqinile. Amaqembu lapho abantu bezizwa bephephile ukwethembeka afunda ngokushesha futhi asebenza kangcono, ngoba izindaba ezimbi zihamba ngesikhathi sokwenza okuthile ngazo. Eqenjini lovalo, izindaba ezimbi zifika sekwephuzile, uma zifika nhlobo.
Yileyo intengo yangempela yokugqugquzela okusekelwe ekwesabeni. Ukhokhela ukuthobela, futhi ukuthobela kuyinto encane kakhulu kunokuzibophezela. Umuntu othobelayo wenza okudingekayo. Umuntu ozibophezele uqaphela inkinga obungacabanganga ukuyibuza ayilethe kuwe ngaphambi kokuba ikhule. Awukwazi ukusongela umuntu ukuze enze lokho kokubili kwesibili. Kuvela kuphela kubantu abazizwa bephephile ngokwanele ukukhathala ngokuzwakalayo.
Kungani ingcindezi ibuyela emsebenzini uqobo
Kukhona inkinga yesibili, futhi imayelana nekhwalithi yomzamo, hhayi nje inani.
Amashumi eminyaka ocwaningo lokugqugquzeleka komuntu, iningi lawo lakhiwa ochwepheshe bengqondo u-Edward Deci no-Richard Ryan, akhomba iphethini ecacile: uma abantu benza kakhulu ukubalekela isongo noma ukujaha umvuzo olengiswayo, ukugqugquzeleka kwabo kuba lula ukwaphuka. Kugijima ngenkathi ingcindezi ivuliwe bese kudilika lapho iyeka. Uhlobo olujulile, olubekezelayo lokugqugquzeleka, uhlobo olusinda isonto elibi luveze umsebenzi omuhle ngempela, lukhula ngaphakathi komuntu. Futhi luncike ezidingweni ezintathu zihlangatshezwa.
Eyokuqala ukuzimela, umuzwa wokuthi unelizwi langempela endleleni owenza ngayo umsebenzi wakho. Hhayi inkululeko engenamkhawulo. Umuzwa nje wokuthi ungumuntu owenza izinqumo, hhayi isandla esiphezu kwelivavi. Eyesibili ubungcweti, umuzwa wokuthi uba muhle entweni futhi ungabona intuthuko yakho. Eyesithathu ubudlelwano, umuzwa womuntu ojwayelekile wokuthi ungowalapha nokuthi abantu abakuzungezile bakuvikele.
Ukwesaba kufaka ushevu kuko kokuthathu ngasikhathi sinye. Kuhluthula ukuzimela, ngoba abantu abesabayo benza kanye lokho abakutshelwayo hhayi okunye. Kuqothula ubungcweti, ngoba awukwazi ukuthatha ubungozi obudingwa ukufunda uma ukwehluleka kukujezisa. Futhi kubulala ubudlelwano, ngoba indawo yokusebenza lapho abantu beqaphe imihlane yabo akuyona indawo lapho noma ubani ezizwa engowayo. Uma uhola ngokwesaba, awuqinisi nje abantu. Ukhipha buthulele uphethiloli owudingayo ukuze bagijime kuwo.
Ngakho ushayela kanjani imiphumela ngempela
Akukho kulokhu okusho ukwehlisa ibha. Okuphambene, ngempela. Abaholi abathola okuningi kubantu bavame ukubamba amazinga aphezulu kakhulu nokusekela okuphezulu kakhulu ngasikhathi sinye. Amazinga acacile futhi ukufudumala kungokwangempela, futhi abantu baphakama ukuhlangabezana nakho kokubili. Ukufuna okuqinile nokwesabisa akufani.
Nakhu okubukeka njalo emkhubeni ojwayelekile.
- Cacisa ngokuthi yini, uphane ngendlela. Chaza umphumela, ibha yekhwalithi, nomnqamulajuqu ngaphandle kwenkungu. Bese uvumela abantu babambe indlela eya kukho lapho ungakwazi khona. Ukuzimela kusendleleni, hhayi endaweni yokugcina. Abantu basebenza kanzima ngomgomo abanesandla ekufinyeleleni kuwo ngendlela yabo.
- Kwenze kuphephe ukukulethela izindaba ezimbi. Into eyodwa ewusizo kakhulu ongayenza ukuklomelisa isithunywa. Uma othile ekutshela ukuthi iphrojekthi iyashelela, umbonge, ngokuzwakalayo, ngokukutshela kusenesikhathi, ngaphambi kokwenza noma yini ngokushelela. Kwenze lokho izikhathi ezimbalwa bese iqembu lakho liqala ukuveza izinkinga zisesencane futhi zishibhile. Jezisa isithunywa kanye bese bethula unyaka wonke.
- Hlukanisa iphutha nomuntu. "Lokhu kuhanjiswe nesiphambeko, asithole ukuthi kwadlula kanjani" kugcina iqembu licabanga. "Ubungakuvumela kanjani lokhu kwenzeke" kuthumela wonke umuntu ekuzivikeleni. Owokuqala ulungisa inqubo. Owesibili ufundisa nje abantu ukufihla.
- Vumela abantu babone ukuthi baya ngokuba ngcono. Ubungcweti bukhula ngempendulo ecacile nesesikhathini. Tshela umuntu ukuthi yikuphi kanye okusebenzile, hhayi nje ukuthi islaydi "sibukeke kahle." Wenwebe kancane ngaphezu kwalokho asekwenzile, bese uqaphela lapho ekweqa. Intuthuko abantu abangayibona ngempela ingenye yezigqugquzeli ezinamandla kunazo zonke, futhi ikubiza kuphela ukunaka.
- Xhuma umsebenzi nento yangempela. Abantu banikela kakhulu lapho beqonda ukuthi umsebenzi wabo usiza bani nokuthi kungani ubalulekile. Ungacabangi ukuthi incazelo isobala. Yisho. Iqembu elazi ukuthi kungani into ibalulekile lizoxazulula izinkinga ongakaze uzinike zona.
Uzoqaphela ukuthi akukho kulezi okuthambile. Zithatha ukuziqinisa okwengeziwe kunokwesaba, hhayi okuncane. Ukusongela abantu kulula. Ukubeka izinga eliphezulu, bese wakha izimo lapho abantu bengahlangabezana ngempela nalo, kuwumsebenzi onzima nonobungcweti obengeziwe.
Ingxenye yokwethembeka
Ukuhola ngaphandle kokwesaba akusho ukuthi akukho miphumela, futhi akusho ukuthi wonke umuntu udlula. Ukuziphendulela kwangempela kuyingxenye yenhlonipho. Umehluko yilokho ukuziphendulela okwakhelwe kukho. Ukuziphendulela okusekelwe ekwesabeni kuthi, yenza lokhu noma kwenzeka okubi kuwe. Ukuziphendulela okusekelwe ekwethembeni kuthi, savumelana ukuthi lokhu kuyabaluleka, ngincike kuwe, futhi ngizokutshela ngqo uma kungahambanga kahle. Okunye kwenza abantu babe bancane. Okunye kubaphatha njengabantu abadala abakwaziyo, futhi iningi labantu, uma linikwe lokho, lizosebenza ukuhlala lifanele.
Uma ubuqhuba iqembu lakho ngengcindezi, lokhu kungalungiswa, futhi kufanele kushiwo ukuthi awuyena umuntu omubi ngokuba wakwenza. Abaningi bethu saphathwa ngaleyo ndlela sayifunda njengokuwukuphela kwesilinganiso esikhona. Ukushintsha kuqala kancane. Zibambe ngaphambi kokusabela okubukhali. Bonga umuntu oyedwa ngezindaba ezimbi zokwethembeka kuleli sonto. Buyisela isinqumo esisodwa kumuntu oseduze naso.
Abaholi abantu abenzela umsebenzi wabo ongcono kunazo zonke, futhi bahlale nabo iminyaka, cishe abasoze babe yilabo ababebesaba kakhulu. Bangabo ababefuna okuqinile bephephile ngasikhathi sinye, abenza kucace ukuthi umsebenzi ubalulekile nokuthi abantu abawenzayo babebalulekile nabo. Leyo nhlanganisela ingqayizivele kunokuba kufanele. Yakhe, futhi ngeke udinge ukwesabisa noma ubani kunoma yini. Bazokulethela okungcono kwabo ngamabomu.
Imithombo
- American Psychological Association, Self-determination theory: A quarter century of human motivation research
- Harvard Business Review, What People Get Wrong About Psychological Safety (Amy C. Edmondson and Michaela J. Kerrissey)
- Harvard Kennedy School, The Fearless Organization: Creating Psychological Safety in the Workplace (Amy C. Edmondson)
- Self-Determination Theory, Self-Determination Theory and the Facilitation of Intrinsic Motivation, Social Development, and Well-Being (Ryan and Deci, 2000)